Liigu sisu juurde
Kõik lood

MõtteluguLugu 06

Tugevad spetsialistid, aga kasv jääb olemasolevate klientide juures kasutamata.

Head arstid on olemas. Aga kui palju äri jääb kasutamata?

Vaatasime ühe suure Eesti tervishoiuteenuste pakkuja kasvuvõimalusi. Ettevõttel on head spetsialistid, lai teenuste valik ja pikaajalised suhted nii era- kui ka äriklientidega.

Meid huvitas eelkõige üks küsimus. Kui palju uut äri võiks tulla juba olemasolevatelt klientidelt, ilma et peaks tingimata avama uusi kliinikuid või otsima järgmisi spetsialiste?

Siit hakkas välja kooruma mitu huvitavat võimalust, mis on tegelikult omavahel üsna tihedalt seotud.

Kas räägime ikka õige inimesega?

Tervishoiuteenuse pakkuja võib teha aastaid koostööd suure ettevõttega, korraldada töötajate tervisekontrolle ja pakkuda erinevaid lisateenuseid. Suhe toimib, aga jääb sageli personalijuhi ja töötervishoiuspetsialisti tasandile.

Võtame näiteks 300 töötajaga ettevõtte, kus haiguspäevad tekitavad pidevalt vajadust tööd ümber korraldada, koormavad teisi inimesi ja mõjutavad tulemusi. Kas see on ainult personalijuhi mure või peaks sellest rääkima ka tegevjuhiga?

Siin võibki olla üks kasutamata kasvuvõimalus. Tervishoiuteenuse pakkuja võiks aidata ettevõtte juhil mõista, millised töötajate tervisega seotud probleemid tema äri kõige rohkem mõjutavad ja mida oleks võimalik nende ennetamiseks teha.

See muudaks ka müügivestlust. Tervisekontrollide ja teenusepakettide hindade asemel räägitaks ettevõtte töövõimest, riskidest ja kuludest. Loomulikult tuleb osata ka näidata, millist mõju pakutav lahendus tegelikult avaldab.

Kas järgmine äri võib olla juba olemasolevas lepingus?

Eestis oli 2025. aastal tööandja kaudu täiendava ravikindlustusega kaetud ligikaudu 66 000 töötajat. See on veel üsna väike osa töötajaskonnast, kuid annab põhjust uurida, kuidas see turg võiks edasi areneda.

Samas ei pruugi kasv alata uuest kindlustustootest. Kõigepealt tasuks üle vaadata olemasolevad lepingud ja koostöömudelid.

Mida tööandja tegelikult ostab, milliseid võimalusi töötajad kasutavad ja kas kindlustusandja ning tervishoiuteenuse pakkuja saaksid koos luua suuremat väärtust?

Võib-olla on olemasolevas lepingus teenuseid, mille võimalusi klient ei tunne. Võib-olla tasuks hoopis muuta seda, kuidas tööandjale koostöö tulemusi selgitatakse. Või tuleb välja vajadus millegi uue järele.

Seda ei saa lepingut ja kliendi tegelikku olukorda vaatamata teada.

Aga kelle klient patsient tegelikult on?

Siin on tervishoius veel üks huvitav vastuolu. Inimene valib sageli konkreetse arsti, mitte kliiniku. Sama spetsialist võib töötada riigihaiglas, mitmes erakliinikus ja olla tuntud ka oma isikliku nime kaudu.

Kui inimene saab suurepärase kogemuse, siis kelle maine sellest tegelikult tugevamaks muutub? Ja kui arst teise kliinikusse läheb, kas patsient läheb temaga kaasa?

See ei tähenda, et ettevõte peaks arsti ja patsiendi suhet kuidagi endale võtma. Aga selle kõrvale võiks tekkida ka usaldus kliiniku vastu.

Kas inimene saab lihtsalt aja broneerida, leiab vajadusel järgmise sobiva spetsialisti ja tunneb, et tema jaoks on kogu teekond hästi korraldatud? Või peab ta iga järgmise tervisemurega jälle ise otsast alustama?

Tuntud arst võib inimese kohale tuua, aga mis annab talle põhjuse ka järgmisel korral sama kliinikut valida?

Ja kes ettevõttes selle eest üldse vastutab?

Mida meie prooviksime?

Alustaksime mõnest olemasolevast ärikliendist, vaataksime üle senised lepingud ja räägiksime ettevõtete juhtidega. Tahaksime aru saada, kas tervishoiupartner lahendab täna ainult personaliosakonna ülesandeid või võiks aidata ka mõne suurema äriprobleemiga.

Samal ajal uuriksime patsientidelt ja spetsialistidelt, miks inimesed konkreetse kliiniku valivad, kellele nad oma hea kogemuse omistavad ning mis paneb neid tagasi tulema.

Paneksime need kaks pilti kokku ja otsiksime ühe koha, kus olemasolev tugevus võiks rohkem väärtust luua.

Võib-olla on see uus koostöövõimalus mõne suure tööandjaga, kindlustuslepingu parem kasutamine või muudatus patsiendi teekonnas, mis aitaks ühekordsest visiidist kujundada pikema kliendisuhte.

Valiksime ühe võimaluse, prooviksime seda päris äris ja mõõdaksime, kas koostöö laieneb, kliendid tulevad tagasi või tekib uusi ostuotsuseid.

Mis mulle sellest loost meelde jäi?

Tervishoiuettevõtte kasv ei pea tulema ainult uutest kliinikutest, arstidest ja teenustest.

Võib-olla on suurem võimalus juba olemasolevates äriklientides, kindlustuslepingutes ja inimestes, kes on vähemalt korra kliinikus käinud.

Aga selleks tuleb osata kahte asja: viia töötajate tervise küsimused ka ettevõtete juhtide lauale ning luua patsiendile põhjus usaldada lisaks konkreetsele arstile ka kliinikut ennast.

Uue kliendi leidmine on üks asi. Hoopis teine on osata olemasoleva kliendiga luua suhe, millest mõlemad pooled rohkem võidavad.

Lugu põhineb Eesti tervishoiuturu avalikel andmetel ja ühe tervishoiuettevõtte võimalike kasvusuundade analüüsil. Ettevõtte nimi ja äratuntavad detailid on välja jäetud. Kirjeldatud võimalused on kontrollimist vajavad hüpoteesid ning müügikatset ei ole veel läbi viidud.

Mis võiks sinu ettevõttes paremini toimida?

Mõnikord aitab juba üks hea vestlus näha midagi, mis on seni märkamata jäänud. Räägime sinu ettevõttest ja vaatame, kas ning kuidas saame abiks olla.

Räägime